Brüssel Euroopa pealinnaks?

Ülar Mark

09.11.2009

Märkamatult ja tundub, et ka ilma selge otsuseta on Brüsselisse koondunud Euroopa Liidu administratiivne keskus. Majade ja osakondade kaupa on lahendatud ruumiprobleeme, kuni märkamatult on Brüsseli kesklinna Rue de la Loi tänavale tekkinud Quartier Europe’en, Euroopa kvartal. Ala suurust ja EL olulisust silmas pidades käivitati planeeringuvõistlus.

Kavandatud piirkond hõlmas Rue de la Loi tänavat ümbritsevat maa-ala, mis jääb ringtee ja Etterbeeki maantee vahele.
Euroopa Komisjoni bürooruumide vajadus on pidevalt kasvanud, tänase seisuga on komisjonil pinda kokku 170 000 m2. Lähitulevikus on kokku vaja 400 000 m2. Kogu võistlusala olemasolev pindala on kokku hetkel 490 000 m2, koos täiendavate bürooruumide, eluasemete ja poodidega vajatakse tulevikus kokku 880 000 m2. Võrdluseks: Tallinnas on kaubanduspindu kokku ca 500 000 m2 ning A- ja B-klassi büroopindu ca 500 000 m2.1 Tiheduse aspektist tähendab see tänase kvartali FAR-i suurendamist 4,5-lt 8,0-ni. Huvitav on asja juures nüanss, et tühje krunte võistlusalas praktiliselt ei ole. Seega anti võistlejatele ülesanne analüüsida, millised hooned oleks mõistlik alles jätta ja millised lammutada. Iga allesjäetud hoone tähendas teisele krundile tiheduse veelgi suuremat kontsentratsiooni. Programmi lähemal arvutamisel oli kõigile selge, et sinna oli sisse kirjutatud kõrghoonete tekkimine. Spetsiaalset tähelepanu pidi pöörama avalikule ruumile, arhitektuursele sümbolismile ja energiatõhususele planeeringus ning hoonetes. 2001. aasta seisuga on võistlusalal 84 000 töökohta, 2020. aastal on oodata töökohtade arvu kasvu 105 000-ni. Täna on tegu ilmselt ühega vähestest mastaapsetest planeeringutest, kus on nii ambitsioonikust kui ka võimalik selle reaalne elluviimine.

Võistluse protsess

Võistluse peakorraldaja oli Brüsseli pealinna piirkond koos Brüsseli linna ja Euroopa Komisjoniga. Otsene huvitatud pool ehk tellija seisus oli muidugi viimane. Brüsseli pealinna piirkond on Belgia esimese järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast Flandria ja Valloonia kõrval. Piirkond jaguneb 19 väiksemaks vallaks (kohaliku omavalitsuse üksuseks), millest ühte nimetatakse Brüsseli linnaks. Kõik nad kokku moodustavad ühe asula (linna), sarnaselt näiteks Londoni ja London City’ga. Brüsseli linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus moodustab ainult 32,61 km2 kesklinnast, kus on 145 000 elanikku. Neist 50 000 on mitte-belglased ehk reeglina seal ajutiselt elavad bürokraadid. Brüsseli linnas puudub suur maksubaas ja seetõttu on nende rahaline ja administratiivne võimekus väike. Kuidas tegelikult administratiivne juhtimine ja vastutus toimub, on ilmselt suur mõistatus ka osalistele endile.
Planeeringuvõistlus toimus Euroopas levinud kahevoorulise võistlusena, kus esimeses voorus esitasid osalejad oma portfoolio senitehtud töödest ning tegid ettepaneku, millise meeskonnaga tööle hakatakse. Esitatud 35 kandidaadist kukkus administratiivsetel põhjustel välja kolm ja ülejäänutest valis nõuandev komisjon ehk meie mõistes žürii välja viis kollektiivi, kellel paluti võistlustöö esitada. Tasu osalejatele oli töö mahtu arvestades pigem sümboolne. Võistlemine ei olnud anonüümne ja seega said kõik võistlejad ka oma ideede kaitsmiseks žürii ees 45 minutit aega.